Eesti pensionifondide sisse vaadates selgub, et tulevaste pensionäride huve ei kaitse keegi, kirjutab Indrek Neivelt oma blogis.
- Indrek Neivelt. Foto: Eiko Kink
Iga kord, kui pensionifondide sisse vaatan, selgub midagi uut ja n-ö huvitavat. Näiteks kui ma eelmisel nädalal Postimehe stuudios käisin, siis uurisin veel fondide erinevaid aspekte. Ja mida ma leidsin?
Vaatasin, et kõige madalama haldustasuga fondi aastane kulu on pensionikogujale “kõigest” 0,61%. Rõhutan: see on kõige madalam tasu. See ei ole suur fond ja sinna kogub raha veidi üle 10 000 inimese. Selle fondi viimasest investeeringute aruandest selgub, et fond on 32,01% ehk praktiliselt kolmandiku fondist investeerinud kahe panga hoiustele keskmise intressiga 0,07%. Kolmveerand sellest rahast on loomulikult paigutatud oma panka hoiusele. Ehk tegelikult on raha hoiustatud negatiivse intressiga.
Ma ei ole kohanud veel ühtegi inimest, kes peab mõistlikuks maksta pangale 0,61% selle eest, et see pank sinu raha hoiusele paneb ja 0,07% hoiuse eest maksab. Mõistlikum oleks ju sularaha hoida.
Kas pangajuhid peavad sellist paigutust õigeks? Miks ajakirjanikud ei küsi seda pangajuhtide ja fondihaldurite käest? Kas Rootsis saaks inimestele sellist fondi pakkuda?
Saan hästi aru, et praeguses intresside keskkonnas võib ka 0,15% tootlus hoiuselt olla väga hea tulemus. Ma ei saa aru, et miks peab selle töö eest 0,6–0,7% tasu küsima. Saaks ju mitu korda odavamalt.
Teine huvitav leid oli samalt pensionikeskus.ee koduleheküljelt link Riigi Teataja koduleheküljele, kus oli dokument “
Kohustusliku pensionifondi valitsemistasu määra vähendamise ulatus ja selle arvutamise kord”. Sealt sain teada, et valitsemistasu määra vähendamise arvutamisel võetakse appi logaritm! Nii täpselt on kirjeldatud, kuidas fondihaldurid järgmistel aastatel raha teenivad.
Kas tulevastele pensionäridele ka midagi jääb, selles ei pruugi kindel olla. Kindel on ainult see, et tulevaste pensionäride huve ei kaitse keegi.
Kordan veel üle oma varasemad ettepanekud tasude kohta:1. Kord aastas peaks fondihaldur oma raportis selgelt välja näitama, kui palju teenis raha pensioni koguja ja kui palju fondihaldur.2. Fondi haldustasu määramisel peaks eesmärk olema Rootsi tase ehk 0,24% aastas. Kui meie fondid ei suuda sellise tasemega opereerida, siis võiksime kogu pensioniraha anda otse ilma vahendajateta mõnele maailmatasemel fondile juhtida. 100% Eestisse investeerivatel fondidel oleks õigustatud kõrgem haldustasu.3. Fondist väljumistasu peaks olema null.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.